Kaks nädalat ja natuke rohkem

See nädal on suhteliselt stabiilne olnud. Vaikselt hakkab tekkima juba kerge rutiin, kindel elurütm: praktika-lõuna-rand-pidu.

Teel praktikalt koju, ja see hall monstrum ongi meie koduke :) Nagu Lasnamägi :D

Ööd on jäänud väga lühikeseks ja 4 tundi praktikat hommikul on väga raske ja venib 100ga ;) Esimene nädal seisnes siiski ainult vaatlemises, ja meie midagi tegema ei pidanud, kui siis õige pisut. Rohkem võib praktika kohta lugeda Kärdi blogist.
Karnevali järgsel päeval, käisime ühtede erasmuslaste korteriga tutvumas, mis viis järjekordse lühema ööni. Seltskond on koguaeg sama, nagu juba öeldud on kindlad kambad välja kujunenud. Meie niiöelda kamp on igavesti vahva! Komapäeval käisime erasmuslaste peol, mis hakkabki iga nädal toimuma samas kohas. See on selline pubimoodi asi, nimeks Perojo, kus ruumi tantsuks on 20nele, aga ära peaks mahtuma 200, kui kõik otsustaskid kohale tulla. Pidu kestis 4ni, millele järgnes järjekordne uimane hommik haiglas.

Siesta

Peale praktikat magame rannas, kust arvatavasti ma olengi külma saanud. Sest minu nädalavahetus möödus seekord siin enda tervendamisega kuuma kakao ja teega. Ilm on soe, aga ookeani ääres puhub kõva tuul ja noo, kui sa sinna end unustad, siis tõmbabki läbi :P Reedel olid ikka eriti suured lained, isegi punane lipp oli üleval ja koguaeg anti hoiatust, et ujuda ei tohi, surfaritel oli muiudgi täielik pidu. Muidu kõlab vahepeal ka teaadaanne, et ujumine pole soovitatud, kuna vees on meduusid.
Eile tähistasime EV sünnipäeva, olgugi, et teil jäi paraad ära, kestis meil pidu varahommikuni välja. Saime eestlaste kambaga kokku, tegime pannkooke, laual oli muidugi ka Vana Tallinn, ja elutoast kostsid isamaalised laulud. Meie kambas olid ka soomlanna ja lätlanna, Eesti suured sõbrad ja hüvad naabrid.

Eestlannad Ave, Liis ja lätlanna Sandra, eestlanna piret, soomlanna Charlie, mina ja teine Kärt

Meie Kärdiga valmistasime ka küpsisetordi (midagi Eestilikku vist siis).

Seejärel jätkus pidu karnevalimöllus. Selleks aastaks on siin karneval läbi, isegi kestis see kuu aega. Kohalikud said küll kõvasti trallitada. Koju jõudsin jälle hommikul kl 5 ja magasin siis täna kella 3ni. Eks see haigusepisik teeb ka oma töö. Olen köhas-nohus, midagi hullu pole. Ja paranen juba vaikselt. Muidugi on kahju, et nüüd ei saa eriti randa minna (päevitama ma mõtlen, eks ma tõmban enda talvevarustuse selga ja jalutan niisama ikka seal iga päev), sest tuule eest peab end hoidma, ja jooksma ka ei saa praegu. Jah, jooksmine on siin nüüd minu uus hobi. Väga mõnus on õhtuti käia jooksmas ookenai ääres, siis on mõõn ja saab kohe vee ääres liival joosta ;) Eks ma otsin varsti mingit muud trenni ka, mingit tantsu ja surfi tahaks ka proovida ikka.
Meil juhtus siin 1 naljakas vahejuhtum ka. Üks päev kui koju tulime, ja tahstin ust lahti keerata enda uue koopiavõtmega, jäi see lihtsalt lukuauku kinni. Ust oli võimalik keerata, aga võtit välja ei saanud. Nii jätsimegi selle võtme sinna, kuni Miguel koju jõudsime. Eks ikka pabin veits oli sees, et nüüd tydod tulid tema juurde elama ja keeravad ta korraliku elamise ja rahuliku elu pea peale. Meil on siin veel muidki pisiäpardusi juhtunud, millest tema ei tegai :D Aga jah, tal oli sel õhtul kiire, kuna pidi kohtuma oma sõbraga. Nii ta kutsuski tehniku, kellele me siis pidime kätejaladega selgeks tegema mis juhtus ja mis võtmega tegemist. Kõige naljakam oli see, et see mees purssis ise ka hispaania keelt, kuna ta oli üldse venelane, AGA ta oli elanud paar aastat ka Eestis ja sela töötanud ja ei oskanud üldse eesti keelt. Naljakas igastahes, kuidas 3kesi üritasime üksteisets aru saada. Ja kogu see nali läks siis maksma 94 eurot!!! Jah, võtme välja saamine lukuaugust.... aga Miguel muidugi lubas võtme koopia tegijatelt selle raha tagsi nõuda, kuna see koopia oli tõesti halb, nii ütles ka lukumeister.
Täna käisin ikkagi jooksmas, sest ilm oli nii ilus ja peale jooksmist tundsin end palju paremini, kui voodis lebotades :P Õhtul käisime veel karnevali lõpu puhul korraldatavat üritust vaatamas, koos oma pundikesega, kus olid kõik itallased ja mina ning Kärt. Üritus pidi kujutama endast midgai padjasõja sarnast, kus kõigil on padjad käes ja siis toimub üks suur padjasada. Kuna see kõik kestis ainult 20 minutit ja algas õigeaegselt, nägime meie, kui hilinejad, vaid väikest osa ürituse lõpust, kui rahvas oli juba laiali valgunud. Aga samas toimus see Las Palmase katedrali kõrval olevas pargis,vanalinnas, kus me polnud varem olnud, niiet sinna minek õigustas end siiski. Pärast istusime veel ühes kohvikus, kus oli ka palju kohalikke, kes elasid mingile jalkamatšile kaasa, kus Barcelona mängib. Praegu käivad siin mingid mängud, ja iga õhtu on kohvikud ülerahvastatud ja telekas lällab jalgpall :D

Olgu, mu kakao vahukoorega hakkab ka otsa saama juba, on aeg tänaseks lõpetada. Järgmise korrani, sõbrad.
Ootan endiselt teie kirju, kellel vähegi viitsimist ;)