Elu ilusad ja õnnelikud pisiasjad: April 2007

Jälle üks raske, kuid seiklusterohke nädalavahetus seljataga. Eelmine nädal möödus kiirelt, sest oli mida oodata :) Praktikat tegime ainult 4 päeva, ja teha oli palju ning aeg läks superkiiresti. Homme ongi viimane praktikal, sest reede sain vabaks õnneks :)

Parim juhendaja!

Reedel startisin Las Palmasest kell pool 7 hommikul Kanaari saartest suurima – Tenerife poole. Tegemist oli ülikooli poolt organiseeritud väljasõiduga erasmuslastele; meid oli terve bussitäis ja ootejärjekorras veel pooled, kes kahjuks tripile ei saanudki. Popp reis oli see igastahes. 3 päevase ekskursiooni eest maksime ainult 82 eurot ja selle raha eest saime kiirpraamiga sõita, hotellis ööbida, kõike head ja paremat süüa ning veel sissepääsupiletid. Muidugi oli ülikool kopsaka summa ise veel juurde lisanud, mis on eriti armas minu meelest. Sest ega Eestis vist üliõpilastele naljalt välja ei tehta.
Küastasime tähtsamaid vaatamisväärsusi. Näiteks Barranco del Infierno, mis on saare sügavaim org ja samas ka üks külastatavamaid kohti Tenerifel. Matk kestis jalgsi umbes 2,5 tundi. Aga väga huvitava maastikuga, paljude erinevate taimeliikidega org on see. Õnneks saime enne pikka matka kõhu täis süüa, laud oli lookas ja kõigile oli seal sööki rohkem kui küll.

Looduslaps ;)

Tähtsaimaks sihtpunktis oli muidugi Hispaania kõrgeim mäetipp, Tenerife tulemägi, 3716 meetrit, mis on vahetevahel isegi lumega kaetud :) Sinna pääseb ilusti autoteed pidi ligi, ja asud siis pilvepealses osas, kuid päris tippu me ei vallutanud, kuskil alla 1000 meetri jäi puudu. Sinna saab tõstukiga. Aga vahva koht oli see ikkagi, kus olid veel viimasest vulkaanipurske jäljed alles, moodustised laavakivimitest näiteks.

El Teide

Hotell oli vinge, ööbimine apartmentides, väga viisakas ja suur, ookeani ääres, saare lõunaosas. Seal on samasugune turismipiirkond nagu meilgi siin Gran Canarial lõunaosas, aga ma arvan et Gran Canaria on siiski ilusam! Just looduse poolest, mis on siin mitmekülgsem, Tenerfifel on põhjaosa kena ja roheline, aga mujal on kuidagi kuiv see maastik :D

Midagi turistidele

Öösel toimus muidugi fiesta, erasmuslased viidi bussiga klubide kompleksi ette ja lasti varahommikuni möllata. Muusika oli hea, tantsida sai palju, polnud ammu pidu pannud ka :) Järgmisel päeval olid kõik nii väsinud, sets hommikul tuli end enne 10-t üles ajada, et hommikusöögile jõuda :D Ja siis veetsimegi terve päeva rannas magades, et ööks jälle vaim valmis panna :P Pallimängud ning muu meelelahutus oli ka seal aktiivsematele. Õhtul tegime korraks ühe tunnise sõidu mingi vaatamisväärsuse juurde, mingid kaljud Los Gigantes, eriit tähtis see ei tundunud. Olen siin juba küllalt mägesid näinud. No ja öösel viidigi meid pidusse, aga 80 km kaugusele meie ööbimiskohast, ülikoolilnna Laguna, mis asub saare pühjaosas. Seal möllavad vist kõik kohalikud tudengid, iga nurga peal on mingi baar-klubi-pubi ja tänavad olid rahvast täis. Klubi, kuhu meiegi läksime oli täis ja kui veel 50 erasmuslast ka sinna lisada, siis täitsa kitsas ikka :D Ja sealt ei saanudki varem lahkuda kui kell 4, pidime oma busis ootama. Seal on alati külm, ja kui tagasi tulime sadas vihma ja kõik külmetasid ja siis ootasime veel bussi kah seal lõdisedes. Õnneks haigeks ei jäänud!

Ettevalmistused peoks...

Fiesta :)

Öö jäi jälle lühikeseks, ja pühapäeval läksime Loro Parque`i, mis on suur kompleks erinevate lomadega, showdega ja taimedega. Kogu päev mööduski seal uudistades, sest palju oli vaadata. Sral elavad, papagoid, gorillad, alligaatori, haid, “Nemod”, pingviinid, mõõkvaalad! Loro Parque rekordid: Suurim hulk papagoisid kogu maailmas (4000 isendit); suurim pingviaarium maailmas, suurima jäämäega; suurim delfinaarium Euroopas; suurim hulk merilõvisid Euroopas; maailma modernseimad tingimused mõõkvaaladele. Ja päris palju auhindu on see koht ka saanud ikka. Superlahe koht oli see, kindlasti üks ägedamaid kohti, mis ma siin üldse külastanud olen!

Järgnevalt katkendeid Lorost...

Tagasi Las Palmasesse jõudsime muidugi hilja õhtul, ja kõik olid surnud. Esmaspäevast läks aga praktika jällegi lahti, ärgata tuli pool 7 nagu alati :D Hakkan juba vaikselt harjuma, kui ainult nii pime poleks. Õnneks see viimane nädal selles kohas, siis vast same edaspidi normaalsemal ajal ärgata :) Ilmad on praegu tuulised siin, niiet randa pole see nädal veel jõudnudki, aga küll jõuab. Nädalavahetusel plaanis jälle üks suurem väljasõit organiseerida, teistele saartele…ootan :)

Parimad reisikaaslased

Muide, täna juhtus praktikal hea nali. Mul varastati välisjalanõud ära, ei te, kes küll tahaks teiste vanu juuste endale :D Niiet teine vahejuhtum siin juba röövimisega seoses... Aga elan üle :) Saangi uued ja ilusamad nüüd osta!

Tervitused kõigile!

Aprilli kuu juba poole peal…Olen nüüd tagasi Las Palmases oma tavapärases erasmuslase elus. Praktika käib juba täie hooga. Just nimelt, nagu juba teada vahetasime praktika kohta, nüüd peame käima 3 nädalat haiglas, mille nimeks San Juan de Dios. See asub kõrgel mägedes, ja selleks et poole 9ks sinna jõuda, tuleb ärgata juba pool 7, jube raske on ärgata ikka :P See praktikakoht on vastand eelmisele – esiteks pandi meid ikka kohe tööle ning juhendajad on kõik väga asjalikud ja seletavad ilusti. Peame ka paberitööd tegema, aruandeid ja muud, kõike seda, mis sarnaneb ikka praktikaga Eestis. Kõige parem ongi see, et käedjalad tööd täis ja aeg läheb ruttu. Muidugi on nüüd ikka nii, et kõik päevad on täpselt 4,5 tundi ja ega puududa ka eriti vist ei või. Tegelikult on päevad praegu väga pikad, sest hommikul lahkume kodust pool 8 ja tagasi jõuame pool 3 alles, tunnike läheb minekuks ja tagsitulekuks, sõidame 2 bussiga. Pärast olen ikka väga väsinud ja teen lõunauinakut, sõltub ilmast kas rannas või kodus.
Praktikast nii palju, et aqlguses mulle tundus kõik väga raske ja masendav seal, aga viimastel päevadel juba harjusin süsteemiga. Kõige raskem ongi see, et nüüd tegeleme ainult lastega ning kõik on üliraskete diagnoosidega: käitumisraskustega, halvatud ja halva prognoosiga. Palju on geneetiliste haigustega lapsi, uskumatult palju võrreldes Eestiga. Tundubki, et paljudel juhtudel pole terapeudil suurt midagi teha seisundi parandamiseks, sest ühel päeval seda last enam lihtsalt pole. Seal tekib selline tunne, et neid haigeid lapsi on ikka jube palju, aga samas on see saarel vist ainuke haigla, kuhu kõik kokku kogunevad, osad lapsed elavad seal nagu kodus. See ongi nagu väike linnake omaette, kus kõik omasugused omadega koos on, teistest eraldatud, mäe otsas. Lapsed ise on muidu väga armsad seal ja suure südamega. Sealne süsteem on hea, sest oleme erinevate juhendajate käe all ja näeme erinevaid asju. Teraapia toimub võimlemissaalis, väljas ja basseinis. Seega peame ise ka 1-2 tundi päevas basseinis veetma, mis tähendab seda, et kloor peseb suurema osa päevitusets maha :D
Praktika ise on väga kasulik, võrreldes Eestis toimunud laste praktikag on see ikka mitu korda parem. Näeme palju erinevate probleemidega lapsi ja erinevaid teraapiameetodeid. Samas juhendajad lasevad meil suhteliselt iseseisvalt tegutseda, eksperimenteerida ja siis hiljem võtame kõik kokku.
Kuigi olen lastega saavutanud juba hea kontakti, leian siiski, et lihtsam on töötada täiskasvanutega, see ei mõju endale nii raskelt. Nii siis ongi 2 nädalat veel selles praktikakohas jäänud ja siis peaksime viimasesse kohta minema, kus on nii täiskasvanuid kui ka lapsi ;) Ootan juba seda ka…Püsimatu nagu ma olen, tahan kiiresti uuendusi :D.
Tegelikult ootan üldse, et aeg juba kiiremini läheks. Jah, siin on palmid, päike ja pidu, aga ma ei kujutaks enda elu siin ilma igasuguse eesmärgita küll ette. Tahaks ikka midagi asjalikku teha, ükskord väsitab see lihtne elu ka ära :D Hirmus rutiin hakkab siin tekkima ikka. Praegu peangi saama end jälle endisesse rütmi sisse, sest pikk puhkus ju selja taga, Semana Santa., mille veetsin koos Joeliga. See oli kõige parem aeg siin saarel, nagu ehtne puhkus, mitte lihtsalt rannas lebotamin ja pidutsemine hommikuni nagu viimased 2 kuud olid :P Joel oli siin 2 nädalat ja jõudsime palju vahvaid asju teha. Elasime siis lõunas, kus ma esimesel nädalal elasin. Seal oli väga mõnus ikka elada, ja odavam kui hotellis. Lõpuks maksime 90 eurot 10 päeva eest. Ülejäänud raha, mis oleks hotellis elamise peale läinud, raiskasime auto üürile. Selle saime ka hea hinnaga, nädalaks. Armas kollane auto oli teine ja saime sellega ikka kogu saare ristirästi läbi käidud. Olime nagu ehtsad turistid, käisime kõikide tähtsamate vaatamisväärsuste juures ja erinevates linnades. Aga samas see ei olnud üldse väsitav, sest me ei sõltunud ajast ega kellegist teisest, ei pidanud kiirustama kuskile. Hommikud veetsime rannas ja siis startisime sihtpunkti suunas. Saar on ju väike iseenesest ja igalepoole jõudsime suhteliselt kiiresti. Tundub, et nüüd olen ma siin rohkem näinud kui paljud kohalikud ise :P Seda saart tunnen ma paremini kui Eestit ennast. Kõige parem oli see, et ilmad olid siin sel ajal ikka superhead ja päris pruuniks kõrbesime ikka :D
Kõige eredamad mälestused jäid mägedest saare keskosas ja sõidust nendel kitsastel, käänulistel mägiteedel (süda läks ikka pahaks küll vahepeal). Alguses hoidis Joel end tagasi, ja harjus autoga, kuid lõpus oli päris proff juba mägedes sõidus, ise kardab kõrgust. Head ralliteed on seal ikka, 90 kraadiste kurvidega ja suurte tõusude ning langustega. Koguaeg oli selline tunne nagu oleks karussellil.
Kõige ehtsam puhkuse tunne tekkis sel päeval, kui veetsime terve päeva jahil, seilates mööda läänerannikut. Ilm oli superhea, joogid-söögid tasuta, vesi soe (saime ka snorgeldada, aga siin pole midagi vaadata, ainult 1 kala nägime :P). Päevale pani punkti peale kaldale jõudmist sügav uni rannas, sest jookide kogus oli ju piiramatu :D
Autoga seiklesime saare keskosas, ida-põhja-ja lõunarannikul. Tutvusime erinevate randadega ja linnadega. Saar on ikka väga mitmekülgne ja palju huvitavat pakkuv. Soovitan seda kindlasti külastada ka teistel. Viimase nädala veetis Joel Las Palmases, sest minul hakkas praktika. Jõudsime veel klubis ka käia, et talle näidata kohalike elu, igastahes talle meeldis siinne elu J
Kõige raskem oligi Joeli lahkumine, siis tekkis selline tunne, et tahaks ka tagasi Eestisse juba! :D Aga palju pole jäänud, kuu aega umbes veel. Mina olen ikka patrioot, mulle meeldib Eesti elu, 4 aastaaega, mets ja meri! Ootan pikisilmi…

Lisan siis pildikesi meie seiklustest…