Sunday 25 February 2007

Kaks nädalat ja natuke rohkem

See nädal on suhteliselt stabiilne olnud. Vaikselt hakkab tekkima juba kerge rutiin, kindel elurütm: praktika-lõuna-rand-pidu.

Teel praktikalt koju, ja see hall monstrum ongi meie koduke :) Nagu Lasnamägi :D

Ööd on jäänud väga lühikeseks ja 4 tundi praktikat hommikul on väga raske ja venib 100ga ;) Esimene nädal seisnes siiski ainult vaatlemises, ja meie midagi tegema ei pidanud, kui siis õige pisut. Rohkem võib praktika kohta lugeda Kärdi blogist.
Karnevali järgsel päeval, käisime ühtede erasmuslaste korteriga tutvumas, mis viis järjekordse lühema ööni. Seltskond on koguaeg sama, nagu juba öeldud on kindlad kambad välja kujunenud. Meie niiöelda kamp on igavesti vahva! Komapäeval käisime erasmuslaste peol, mis hakkabki iga nädal toimuma samas kohas. See on selline pubimoodi asi, nimeks Perojo, kus ruumi tantsuks on 20nele, aga ära peaks mahtuma 200, kui kõik otsustaskid kohale tulla. Pidu kestis 4ni, millele järgnes järjekordne uimane hommik haiglas.




Siesta


Peale praktikat magame rannas, kust arvatavasti ma olengi külma saanud. Sest minu nädalavahetus möödus seekord siin enda tervendamisega kuuma kakao ja teega. Ilm on soe, aga ookeani ääres puhub kõva tuul ja noo, kui sa sinna end unustad, siis tõmbabki läbi :P Reedel olid ikka eriti suured lained, isegi punane lipp oli üleval ja koguaeg anti hoiatust, et ujuda ei tohi, surfaritel oli muiudgi täielik pidu. Muidu kõlab vahepeal ka teaadaanne, et ujumine pole soovitatud, kuna vees on meduusid.
Eile tähistasime EV sünnipäeva, olgugi, et teil jäi paraad ära, kestis meil pidu varahommikuni välja. Saime eestlaste kambaga kokku, tegime pannkooke, laual oli muidugi ka Vana Tallinn, ja elutoast kostsid isamaalised laulud. Meie kambas olid ka soomlanna ja lätlanna, Eesti suured sõbrad ja hüvad naabrid.




Eestlannad Ave, Liis ja lätlanna Sandra, eestlanna piret, soomlanna Charlie, mina ja teine Kärt

Meie Kärdiga valmistasime ka küpsisetordi (midagi Eestilikku vist siis).



Seejärel jätkus pidu karnevalimöllus. Selleks aastaks on siin karneval läbi, isegi kestis see kuu aega. Kohalikud said küll kõvasti trallitada. Koju jõudsin jälle hommikul kl 5 ja magasin siis täna kella 3ni. Eks see haigusepisik teeb ka oma töö. Olen köhas-nohus, midagi hullu pole. Ja paranen juba vaikselt. Muidugi on kahju, et nüüd ei saa eriti randa minna (päevitama ma mõtlen, eks ma tõmban enda talvevarustuse selga ja jalutan niisama ikka seal iga päev), sest tuule eest peab end hoidma, ja jooksma ka ei saa praegu. Jah, jooksmine on siin nüüd minu uus hobi. Väga mõnus on õhtuti käia jooksmas ookenai ääres, siis on mõõn ja saab kohe vee ääres liival joosta ;) Eks ma otsin varsti mingit muud trenni ka, mingit tantsu ja surfi tahaks ka proovida ikka.
Meil juhtus siin 1 naljakas vahejuhtum ka. Üks päev kui koju tulime, ja tahstin ust lahti keerata enda uue koopiavõtmega, jäi see lihtsalt lukuauku kinni. Ust oli võimalik keerata, aga võtit välja ei saanud. Nii jätsimegi selle võtme sinna, kuni Miguel koju jõudsime. Eks ikka pabin veits oli sees, et nüüd tydod tulid tema juurde elama ja keeravad ta korraliku elamise ja rahuliku elu pea peale. Meil on siin veel muidki pisiäpardusi juhtunud, millest tema ei tegai :D Aga jah, tal oli sel õhtul kiire, kuna pidi kohtuma oma sõbraga. Nii ta kutsuski tehniku, kellele me siis pidime kätejaladega selgeks tegema mis juhtus ja mis võtmega tegemist. Kõige naljakam oli see, et see mees purssis ise ka hispaania keelt, kuna ta oli üldse venelane, AGA ta oli elanud paar aastat ka Eestis ja sela töötanud ja ei oskanud üldse eesti keelt. Naljakas igastahes, kuidas 3kesi üritasime üksteisets aru saada. Ja kogu see nali läks siis maksma 94 eurot!!! Jah, võtme välja saamine lukuaugust.... aga Miguel muidugi lubas võtme koopia tegijatelt selle raha tagsi nõuda, kuna see koopia oli tõesti halb, nii ütles ka lukumeister.
Täna käisin ikkagi jooksmas, sest ilm oli nii ilus ja peale jooksmist tundsin end palju paremini, kui voodis lebotades :P Õhtul käisime veel karnevali lõpu puhul korraldatavat üritust vaatamas, koos oma pundikesega, kus olid kõik itallased ja mina ning Kärt. Üritus pidi kujutama endast midgai padjasõja sarnast, kus kõigil on padjad käes ja siis toimub üks suur padjasada. Kuna see kõik kestis ainult 20 minutit ja algas õigeaegselt, nägime meie, kui hilinejad, vaid väikest osa ürituse lõpust, kui rahvas oli juba laiali valgunud. Aga samas toimus see Las Palmase katedrali kõrval olevas pargis,vanalinnas, kus me polnud varem olnud, niiet sinna minek õigustas end siiski. Pärast istusime veel ühes kohvikus, kus oli ka palju kohalikke, kes elasid mingile jalkamatšile kaasa, kus Barcelona mängib. Praegu käivad siin mingid mängud, ja iga õhtu on kohvikud ülerahvastatud ja telekas lällab jalgpall :D

Olgu, mu kakao vahukoorega hakkab ka otsa saama juba, on aeg tänaseks lõpetada. Järgmise korrani, sõbrad.
Ootan endiselt teie kirju, kellel vähegi viitsimist ;)

Tuesday 20 February 2007

Elu Las Palmases

Olen end juba uues korteris sisse seadnud. Esimesel õhtul l2ks omanik suhteliselt kohe peale meie saabumist välja, oma chicaga kinno. Niisiis oli meil aega pinda kompida ja tema järel luusida. Nimelt on tegu väga huvitava tyybiga: ta on ülimalt korralik ja kõik on kontrolli all. Köögis on kindel süsteem ja kindel koht iga asja jaoks. Ja ta sorteerib prügi ka. Meie igastahes ei saanud küll alguses aru, millisesse kolmest ämbrist misasi käib :D Tundub, et ta on väga romantiline mees – igalpool on küünlad ja kivikesed. Tema isiklik vannituba on küünalde meri ise, koos vanniga. Vannitoas on kõige tipuks veel musakeskus ka. Ja külmkapis on ohtralt varuks vahukoort, millega siis maasikaid või muid maiuseid limpsida :P
Tavaliselt hispaanlased sellised pole, kõik käivad välisjalanõudega toas ja hüppavad siis otse voodisse. Temal aga on isegi jalatsiteriiul koridoris ja oma toasussid. Köök on kena, tundub et talle meeldib kokata, sest riiulil on erinevate maade kokaraamatute virn. See on muidugi väga positiivne, ehk õpin minagi midagi maitsvat valmistama siin.


Elutuba ja rõdu
Vaade rõdul Canterase rannale ja Las Palmase peatänavale

Hea on see, et siin korteris on wifi, aga lisaks on köögis võimalus ka juhtmega netti kasutada;) Nüüd ehk saab rohkem kodumaaga kontakti hoida.
Kolmas päev Las Palmases. Täna magasin kaua, lõunani välja, mida ma siin varem veel teha pole jõudnud. Täna on kõigil vaba päev, et puhata suurtest pidustustest. Nimelt on siin praegu karnevalikuu, mis tähendab et kuu aega toimuvad igasugused üritused tänavatel, kust kohalikud ise osa võtavad. Meiegi käisime eile uudistamas. Eilne karneval pidi oleme kõige suurem üritus üldse, mis siin toimub. Valmistasime end ka siis peoks ette. Käisime karnevalipoodides ja otsisime pigem midagi tagasihoidlikumat. Kohalikud kannavad ise väga uhkeid kostüüme ja valmistavad end juba varakult ette peoks.

Karneval eestlaste moodi :)


Kõigepealt võtsime kodus paar sangriat ja siis sammusime läbi linna ühe erasmuslase korterisse, kust jätkus teekond peopaika. See oli rahvasr täis, ja sarnanes meil toimunud reiviga, aga oli mitu korda võimsam. Alguses oli väga tore, otsisime enda kaaslasi ja patseerisime siis mõnda aega erasmuslaste kogunemiskohas, kus sai teistega viimastest uudistets räägitud. Iga putka juures käis erinev musa, ja seal olid ka suured tantsuplatsid. Seal on nii, et osad tantsuplatsid on nö. kinnised, kus on turvalisem, sest seal sind kontrollitakse ennem kui sisse saad. Seega pead ka tükk aega järjekorras ootama. Proovisime tantsida ka mitteametlikul alal, aga sela on väga ohtlik. Inimesed on ebameeldivad ja purjus, minult tõmmati kroon ära ja taheti kotti ka rebida, aga see oli õnneks kindlas kohas :P Teistel on siin varemgi karnevalil asju varasttaud. Niiet see moment oli suhteliselt ebameeldiv, kuna tegemist oli kohalikega ise ja nad näitasid end väga ebameeldivast küljest. Aga muidugi on iga inimene, pole tähtis mis rahvusest, purjus olekus väga vastik :P Tantsida oli üldse võimatu, sest kõik taidlesid ringi ja olid üksteise küljes kinni :D Meie viibisime karnevalil umbes kella 4ni umbes, kuna siis pani peole punkti see, et hakkas 2 itallaase vahel rebimine minu pärast. Väga hull, ja mehed rikkusid minu peotuju ära :D (Eesti mehed on ikka parimad :P itallased on üldse vist kõige nilbemad sellid maailmas!) Ja mina tahtsin siis koju minna, et saaks nende eest mõneks ajaks põgeneda (nad ka erasmuslased). Muidu nad on toredad, aga kuidas sa teed neile selgeks, et i`m not available. Õnneks oli kell juba piisavalt palju (Eestis mõistes kella poole 5 ajal klubid juba suletakse ju) ja teisedki olid nõus lahkuma. Nii me jõudsime siis turvaliselt koju. Magasin terve öö nagu karuott, ja ei kuulnud ei kippu ega kõppugi.
Eile algas muidugi meil ka „tõsisem“ asjaajamine – nimelt praktika. Esimene kuu on meie haiglaks Hospital Dr. Negrin, mis on meie majale väga lähedal.

Esimene kuu praktikat toimub seal



Saame minna jala, umbes 20 min ja seega hoiame bussipiletite pealt raha kokku (ühistransport on siin suht kallis). Praktikal oli väga lõbus, sest kõik töötajad olid juba karnevalimeeleolus ja tegid seal pulli ka. Juhendajateks on erinevad inimesed, aga kõik on toredad. Õnneks peame seal tõesti viibima iga päev ainult 4 tundi kella 9-13, siis hakkab neil siesta ka, st. et siis kohalikud magavad ja ei tee tööd. Eile ainult istusime ja vaatasime, mis seal tehakse. Haiglad on siin kõik väga uhked ja tasemel. Füsioterapeutide töötingimused head ja töökorraldus organiseeritud :-) Arvan, et meil saab seal lõbus olema. Enne pidu jõudsime veel asjalikud olla, ja eilsest hakkasid siis keelekursused ka. 2 korda nädalas hispaania keelt, tundub päris kasulik ka. Professor on noor naisterahvas, aga räägib väga selget hispaania keelt. Mina olen ikka basic level, mis on muidugi hea, sets advanced pidi juba krgem grammatika olema :P Grammatikast ma ei tea nii palju, sest test ise oli ka suhteliselt raske.

Täna on siis vaba päev, ka meil õnneks :D Väljas paistab päike, ja lähme randa jalutama nüüd.

Kõik, kes vähegi viitsivad, kirjutage mulle! :-)

Sunday 18 February 2007

Welcome Week

Teised eestlased, kes tulid siia selleks semestriks 6ppima (haridusteaduskonnast) jaLas Palmase ylikool







Üritan nüüd otsad tervest nädalast kokku võtta. Nimelt on tegu tutvumisnädalaga Erasmuse programmiga seotud tudengitele. Minu meelest on igavesti vahva, et siin sellist asja korraldatakse. Kõik oli hästi organiseeritud: saime tutvuda siinse kultuuri, looduse ja kohalike eluoluga, ja muidugi pidu panna :) Siin on igast rahvusest inimesi, kuid enamasti domineerivad itaallased ja sakslased. Niisiis saab siin erinevaid eurooplaste keeli praktiseerida. Siin on soomlasi, lätlasi, rootslasi, poolakaid, hollandlasi, prantslasi, bulgaarlasi, ungaarlasi, portugallaasi, tšiile, prantslasi ja muidugi itaallased ja sakslased. Enamasti üritame omavahel ikka hispaania keeles suhelda, sest kõigi jaoks on siin ka keeleline praktika tähtis, muidu keelega saab hästi hakkama, isegi kohati on naljakas eesti keelt kuulda, kuna me räägime iga päev nii paljudes erinevates keeltes.
Aga tutvumisnädala põhiplaan oli järgmine(lähemalt võite lugeda minu companjera blogist: kanaarid.blogspot.com või valida otse minu blogi lehelt paremast ülaservast link: K2rt). Esmaspäeval oli tavaline infotund, teisipäeval tegelesime paberimajandusega enda õppehoones ning samuti sooritasime keeletesti ja kolmapäevast läks pidu lahti. Jaaaaa pidu on siin üldse üks vahva asi :) Kolmapäeval oli ühtlasi ka valentinipäev ning me tegime warm up`i teiste eestlaste korteris, kus meile segati siinseid populaarseid kokteile.


K2rt arstiteaduskonnast ja Piret, kes 6pib riigiteadusi (nemad on siin juba teist semestrit)



Olin põnevil... kuna meil ei olnud eelnevatel päevadel võimalust teiste erasmuslastega väga suhelda, sest kõigil oli kiire dokumentide ajamisega ja korteriotsingud röövisid suurema osa ajast, olid ootused peoks kõrged! Kokku on siin praegu erasmuslasi kuskil 200 ringis Läksime koos teiste eestlastega diskoteeki ja rahvast hakkas vaikselt juurde tulema. Muusika oli hea, siin lastakse popmuusikat nagu meilgi ja ka kohalikku, mis mulle üha rohkem meeldima hakkab. Praegugi kuulan siit Kärdi arvutist latiinorütme :P Nii, aga pidu jah. Niisiis oli see meie esimene võimalus uusi ja eelmise semestri erasmuslasi uudistada. Kõik sujus väga hästi, tantsuplats oli rahvast täis ja pidu kestis varahommikuni välja. Leidsin mitmeid uusi sõpru, õppisin salsat ja sain päris mitme kogemuse võrra rikkamaks ;)


Pidupidu



Järgmine hommik oli väga raske, kuna me jõudsime koju ka alles hommikul, ja magamiseks jäi seega 4 tundi umbes. Ees ootas ekskursioon mägedesse. Jaa, mäed on siin superilusad, ma ei teagi, mis on ilusam kas mäed või ookean, aga kanaarlastel on ikka kuradima vedanud oma mitmekesise ja ahvatleva loodusega. Igalpool on palmid, mandariini-sidrunipuud, rohelised aasad, õites lehtpuud jne. Meie sihtpunktiks oli mäetipp, mis on selle saare keskpunktiks. Tee sinna 1, 8 km kõrgusele oli pikk ja käänuline, ning buss keerutas suht palju, ja sõitis kuskil kaljuserval, igastahes pärast sees keeras (põhjuseid võis muidugi olla mitu). Seejärel jätkus jalgsimatk 7 km, mis kestis mingi 3 tundi – kõik olid omadega täiesti läbi, aga see vaade oli seda vaeva 100% väärt! See oli kõige ilusam asi, mis ma üldse näinud olen :)



Vaade m2gedele




Väga võimas igastahes. Las Palmasesse jõudes mõtlesin ainult söögi ja oma pesa peale, ning kiirustasime siis ruttu järgmise bussi peale, mis viis meid kodulinna.
Jah, päevad venivad siin suhteliselt pikaks, sest peame iga päev sõitma 45 min hommikul bussiga linna ja õhtul tagasi. Sellist elu 3 kuud küll ette ei kujutaks. Hea uudis on aga see, et meil on õnnestunud korter leida! See on väga ilus – hakkame elama Las Palmase peatänaval, kesklinnas, Avenida Jose Mesa y Lopez. Sellel tänaval käibki kogu möll. Meil väga vedas selle korteriga, sest suutsime hinna alla kaubelda 50 euro võrra ja nii me elamegi eurokorteris, mis on Las Palmase kohta liiga hea, et olla tõsi. Meil on eraldi toad, ja me elame 16ndal korrusel, kust avaneb vaade kahele poole ookeanile ja mägedele (nimelt asub Las Palmas omamoodi poolsaarel), meil on jõusaal, 2 vannituba, rõdu koos baariga ja vaatebinokliga, ning kogu sisustus ja tehnika, mis vähegi olla saab! Maksama hakkame 200 eurot kuus, mis on Las Palmase kohta keskmine hind inimese kohta. Üürid ongi siin kallid. Meie korterikaaslaseks on kohalik, kanaarlane, meesterahvas, mis on muidugi väga positiivne, sest nii õnnestub meil suhelda ka kohaliku seltskonnaga, lisaks erasmuslastele. T2na just pakkisingi kohvrit uuesti, mis on kindlasti rohkem kui 20 kg juba, arvatavasti 30 kg, toppisin ju k6ik uued asjad ka sinna sisse juba. Nalja hakkab igastahes saama, kui hakkame 6htul bussidega siit linna poole minema ja sisi veel linnas ka seikleme :P
Reedel oli meil jälle tihe päev ehk ekskursioon saare põhja-ja läänerannikule. Kõigepealt käisime Arucases, kus asub rummitehas. See Aruchase rumm on siin väga populaarne igastahes, ning seal saime me proovida igast erinevaid sorte, olid väga maitsvaid, ja parimad sai ka kaasa ostetud. Alkohol on siin väga odav üldse.




Sellised autogrammid on igal tynnil, rummi hoitkase seal 45 aastat umbes ja mahtuvuseks on 400 liitrit



Külastasime ka kirikuid, nagu ekskursioonidel ikka :D Ja lõunastasime läänerannikul restoranis „Casa Romantica“, kus saime kohalikke roogi proovida, väidetavalt ka sisaliku liha (mina aga arvan, et meile tehti nalja, mul muidu läks söögiisu küll ära kui peakokk või mingi asjamees tuli rääkima, mida meile serveeriti), uhh.



Eestlannad, itaallanna ja sakslane :D (see pruun seal pidigi sisalik olema, valevorstid!)



Seejärel külastasime veel mitmeid ajaloolisi paiku ja koju jõudes olin omadega jälle täitsa läbi. Aga bussiga ringi sõita mägiteedel on väga vahva, siin on armsad linnakesed mägedes ja väga ekstreem ikka eestlaste jaoks.



M2gilinn



Eile oli jälle üks fiesta, sõitsime lõunasse ja seilasime katamaraaniga ookeanil.







P22stke meid ;)



Väga vinge oli – käisime ookeanis ujumas, ja reis kestis umbes 4 tundi. Võtsime päikest, jõime sangriat, sõime ja tantsisime. Vaikselt on juba kindlad seltskonnad ka kujunema hakanud. Tundub, et mulle istuvad prantslased, sakslased ja itaallased, sest nende seltskonnas viibingi enamasti. Muidugi ei jõuagi siin kõigiga tutvust teha, sest meid oli katamaranil umbes 100 tükki ;) Ikkagi ong kõik väga toredad inimesed.



Need on saklased, ja itallane ka nende seas


Kohalike kiitmisest ma ei väsi. Inimesed on kõik nii armsad ja võtavad su kohe omaks, üldse ei ole sellist turisti teemat nagu turismireisidel. Vaikselt hakkangi juba tundma, et kuulungi siia ;) Mulle sobib siinne elutempo ideaalselt, kuskile pole kiiret ja alati võib igalepoole hilineda, sest sellest ei juhtu midagi! Elu lihtsalt on üks seebimull siin, mille sees sa elad, muretsemata tähtsusetute asjade üle. Mina olen väga õnnelik siin, ja ootan huviga uusi elamusi! Rutiini pole veel tekkinud, sest tegevust on palju ja päevad on kõik nii erinevad. Muidugi kui praktika lahti läheb, võib elu stabiilsemaks muutuda. Praktikale läheme esmaspäeval, Hospital de dr. Negrin. Haiglaid on siin palju ja kõik on igavesti suured kolakad. Loodan, et meil saab ka seal põnev olema. Lisaks on siin veel 3 tüdrukut Portugalist, kes hakkavad samuti füsioteraapia praktikat tegema.




Nüüd on welcome week läbi, kahju, aga kindlasti tuleb meil veel palju vahvaid ettevõtmisi ette, siin toimuvad näiteks igal nädalal erasmuslastele oma peod ja klubidesse saab tasuta :P



Seniks järgmiste uudisteni ja kõike head teile, sõbrad :)


Friday 16 February 2007

Veel pilte...












Kohalik kass l6unas Playa de Inglesi l2hedal, pildid kodulinnast ja minu praegusest toast Veceindarios ning muidugi Atlandi ookean :)









Wednesday 14 February 2007

Pilte...

Vaade koduaknast, Maspalomas ja Playa de Ingles promenaad








Monday 12 February 2007

Viies p@ev palmisaarel

Vahepeal on palju põnevat juhtunud, kuna aga iga päev netti ei saa tuleb tagantjärgi kõik lühidalt kokku võtta. Hetkel on siis juba 12nes, kell on 3 ja istun Las Palmases avalikus netipunktis. Tanasest laks lahti Welcome Week, kus toimuvad erasmuslastele igasugused uritused. Esimene paev oli niisama koosolek ju suurem osa ajast laks korteriotsingutele, nuud saamegi ohtul 1 korterit vaatama minna, kus elavad kaks italianot ja 1 frannsescana ;) Saaksime toa kahe peale, aga odavalt. Eks siis pasitab ohtul, mis sellest asjast saab. Mul pole siin tapitahti, ulejaanud osa kirjutasin eile ohtul kodus valmis. Pilte kahjuks lisada ei saa, vahemalt selles kohas mitte.
Oleme end juba siin mõnusalt sisse seadnud ja kohaliku elutempoga harjunud J Kõik on siin ütlemata tore, uskumatu, et kõike seda saab veel vähemalt 3 kuud nautida!
Aga eks siin tuleb ikka sekeldusi ka ette. Kõige suurem peavalu on elukohaga, kuna seda polegi nii lihtne leida kui algselt loodetud. Siiski on meie praegune kodu väga armas ja meile 2-le isegi suurevõitu oma 3 toa kohta. Hea on see, et see on odav ja mingit lepingut ka pole, sest omanik on Liise tuttav (1 Eesti tüdruk, kes siin füsiona töötab ja elab). Eile kohtusimegi korteri omaniku Josega, kes tõi meile uue voodipesu ja leppisime kokku et võime olla siin nii kaua kui tahame, ja kommunaalid on ka hinna sees, 150 eurot kuus siis inimese kohta. Aga see linnake – Veceindario jääb Las Palmasest, kus siis kogu möll ja praktika toimub 30 km kaugusele.
Nii me siis otsisimegi üleeile korterit koos teiste eestlastega, kuid nüüdseks on nemad juba majutuse leidnud ja me peame jääma lootma teistele erasmuslastele, kes otsivad kaaslasi. Liiklus toimib siin hästi, mingeid ummikuid pole ja bussid on ka väga täpsed, kõik on väga viisakas – Eestile teeb ikka täiega ära. Linnast väljas sõidetakse vähemalt 120ga, meie kihutame 140ga autoga. Teed on kõik väga head.
Muidugi ei lähe siin kõik ladusalt. Kui me üleeile mingi kell pool 9 hakkasime Las Palmasest koju tulema ja olime 45 min bussiga sõitnud, pidime me kuskil maha minema. Õiget kohta muidugi ei teadnud, sest me polnud varem bussi kasutanud, vaid sõitsime autoga (Liise+Kevin, tema chico). Küsisime siis kohalikult kus on Veceindario peatus, aga tuleb välja et see linn koosneb mitmest barriost (linnaosa) ja nii me läksimegi 3 peatust hiljem maha kui oli vaja. Ja kuna me olime esimest korda linnas omapead, siis algas suur seiklus läbi öise linna. Temperatuur on siin õhtul ka +20, mis on positiivne, kuna olime suht paljad ikka :P Olime hoopis teises linnaotsas kuskil ja jõudsime kohalike juhendite abil suht lähedale kodule, lõpus marssis 1 tore mees terve linna koos meiega läbi, et meid turvaliselt koduukseni saata. Enam ei ole see üldse üllatav, kui lahked ja abivalmid siin inimesed on ja kui rahulikud ja rõõmsad! Jälle on eestlastel, millest veel palju õppida.
Eile otsustasime et peame ikka enda kodukanti tundma õppima, et vältida uusi ekslemisi ja käisime siis terve linna läbi – ühest otsast teise. Selleks kulus terve päev, 7 tundi. Tegime juba oma esimesed šopingud, siin on rebajad (aled) praegu ja saab kõike jube odavalt – kingad 100 ja topid 75 eeku kõik.
Päeva otsustasime lõpetada korraliku koduse õhtusöögiga ja läksime siis suurde marketisse Hyperdino, mis asub suht kodu lähedal õnneks. See oli meie esimene kord teha sisseoste kodu tarbeks. Nii me siis veetsime seal umbes 2 tundi, ja suur käru oli kauoa töis lõpuks. Pidime ostma lisaks söögile ka 5l vett ja muid majapidamistarbeid. Ahntitsesime igasuguseid asju, sets pühapäeviti on siin poed kinni ja tuleb söök 2 päevaks ette osta. Kõige parem on seal poes see, et seal ei müüda mingeid suuri kilekotte ka, vaid kõik pannakse sellistesse pisikestesse ja nii meil oligi kahepeale mingi 6 kilekotti, pluss 5l vett ja 24 wc rulli pakk. Tulime siis koju nagu kaamlid, keegi siin niimoodi asju ei kanna, kõik sõidavad autodega. Ja autod on siin kõigil tutikad ja uhked. Aga õhtul saime ikka ühe korraliku kõhutäie ka ;)
Tänane päev oli kõigeparem. Oli plaan minna lõunasse, randa, kus turistid pesitsevad (Playa de Ingles). Varahommikul oli aga taevas täiesti pilves, kuid peale minu ärkamist, mis venib lõunasse nagu ikka säras väljas päike ja taevas oli täiesti selge. Nii me sõitsimegi bussiga 20 km ja leidsime end paradiisist. Vesi oli üllatavalt soe ja päike ikka küttis nii mis hirmus. Lõunas on väga ilus, aga see on liiga turistilik, kohalikud käivad seal aint äri ajamas, aga ei ela seal. Ma ka ei elaks. Aga turistide jaoks on see tõeline paradiis, ja rannas on liiva nii palju, et sinna jääks alati mingi vaba place. Nimelt on seal suured liivaluited, nagu kõrb ja siis veel eraldi ranna liivariba ka. Olime seal õhtuni ja loodan, et lähme sinna veel!

Loodan teiega varsti jälle ühendust võtta, seniks võtke vabalt ;)

Friday 9 February 2007

Esimesed muljed

Hola-hola,
24 h eest oleksime pidanud jõudma Las Palmase lennuväljale, tee siia oli aga vaevaline, kuid seda vaeva väärt! Esiteks meie lend Tallinnast Est Airiga hilines, jõudsime lennujaamas lennukisse istuda juba ja siis saadeti tagasi terminali, et ikkagi peab 11 ootama. Mingi aeg öeldi et lend Londonisse on tühistatud, kuid siiskisiiski see toimus 4 tunnise hilinemisega. Saime lohutuseks toidutsekid. Edasi algas siis reis Londoni suunas, Gawicki lennujaama lõuna terminalis oli selline segadus et jube, mingi 100 lennukit oli seal. Peale maandumist läks kiireks, pidime jõudma ühets terminalist teise 20 minutiga. Kõik sujus kuni jõudsime põhja terminali. Meie lend Las Palmasesse pidi minema õigeaegselt ja seega oli meil väga hull ajapuudus. Õnneks tuli mingi viisakas töötaja ja lasi meid megapikast järjekorrast läbi, et saaksime edasi joosta oma lennule :D Siis aga lükkus see lend ka tund aega edasi.
Pool 4 algas lend British Airwaysiga, väga münus lennuk, nahkistmed ja puha ja teenindus õudsalt viisakas :) Nii olime juba Atlandi ookeani kohal ja lähedal oma lõpppunktile, kui kapten teavias et peame tegema erakorralise maandumise. Seejärel leidsime end juba Portugali Faro lennujaamast, kus 1 reisija lahkus lennukist käeraudadega....uhhh, slelleks ajaks oli kopp juba es, sest kell oli juba mingi 8 õhtul. Las Palmasesse jõudsimegi kell pool 11, sealt edasi kulged kõik hästi!
Korter oli orgunnitud ja autoga saime oma ajutisse kodusse, mis on 3-toaline ja hoopis lõunas, Las Palmasest 30 km, aga see on ainult ajutiselt nii, kuni leiame midai linnast. Pale pakkide maha toimetamist suunduti kohe istuma koos kohalike ja eestlastega, kes meid vastu võtsid. Kõik oli suurpärane, inimesed on kõik väga toredad :)

Täna jõudsime Las Palmases ka käia ja otsisim korterit, mis ei viinud otseselt kuskile, Paar varianti on, aga peame ootama umbes 2 nädalat. Linn ise on kena, ja ei ole üldse nii hull kui ette kujutasin :) Poed on megasuured ja igalpool on rebajad praegu! Majad on värvilised ja inimesed elavad otseses mõttes üksteise seljas, kokku on siin 400 000 elanikku, kuid linn ise on Tallinna mõõtu. Saime siin kokku veel teiste eestlastega ja olemegi siin 6kesi juba. Praegu tegime just pastat ja nüüd hakkan tagasi koju minema, lõunasse. Mingi 45 minutit peab bussiga sõitma sinna.
Aaaa, ja randa pole veel jõudnud, sets aega pole praegu, aga kaugelt ookeanit nägin, ilus ja siin on kenad mäed. Sooja on muidu 25 kraadi. Praegu on kõik hästi, seniks soovin kõigile kõike head ja üritan mõni päev veel netti saada kuskilt.

Abrazos :)

Wednesday 7 February 2007

Ja nii see algab...

Tere sõbrad, seiklus palmisaarele on alanud! Olen hetkel Tallinna lennujaamas ja kasutan ära võimaluse häkkida avalikus internetipunktis. Nagu ikka-lend Londonisse lükkub edasi halbade ilmastikuolude tõttu, esialgsete andmete järgi 9ks. Ja just kõlas uuem teavtus, hoopiski kl 11!
Õnneks on meil aega jägmise lennuni :) Saab veel nautida Eesti krõbedat talveilma. Edasi siis marsruut London-Las Palmas.
Igasahes selle ajaga kui ma oma sissekande valmis olen saanud on juba vähemal 3 korda kõlanud, et lend Londonisse stadib kell 11, siis jälle kell 9. Ei tea mis hämming neil siin tekkinud on. Viimaste andmete järgi siis ikkagi kell 9.
Igastahes põnevust jätkub ja adrenaliini tase tõuseb :)