Monday 12 February 2007

Viies p@ev palmisaarel

Vahepeal on palju põnevat juhtunud, kuna aga iga päev netti ei saa tuleb tagantjärgi kõik lühidalt kokku võtta. Hetkel on siis juba 12nes, kell on 3 ja istun Las Palmases avalikus netipunktis. Tanasest laks lahti Welcome Week, kus toimuvad erasmuslastele igasugused uritused. Esimene paev oli niisama koosolek ju suurem osa ajast laks korteriotsingutele, nuud saamegi ohtul 1 korterit vaatama minna, kus elavad kaks italianot ja 1 frannsescana ;) Saaksime toa kahe peale, aga odavalt. Eks siis pasitab ohtul, mis sellest asjast saab. Mul pole siin tapitahti, ulejaanud osa kirjutasin eile ohtul kodus valmis. Pilte kahjuks lisada ei saa, vahemalt selles kohas mitte.
Oleme end juba siin mõnusalt sisse seadnud ja kohaliku elutempoga harjunud J Kõik on siin ütlemata tore, uskumatu, et kõike seda saab veel vähemalt 3 kuud nautida!
Aga eks siin tuleb ikka sekeldusi ka ette. Kõige suurem peavalu on elukohaga, kuna seda polegi nii lihtne leida kui algselt loodetud. Siiski on meie praegune kodu väga armas ja meile 2-le isegi suurevõitu oma 3 toa kohta. Hea on see, et see on odav ja mingit lepingut ka pole, sest omanik on Liise tuttav (1 Eesti tüdruk, kes siin füsiona töötab ja elab). Eile kohtusimegi korteri omaniku Josega, kes tõi meile uue voodipesu ja leppisime kokku et võime olla siin nii kaua kui tahame, ja kommunaalid on ka hinna sees, 150 eurot kuus siis inimese kohta. Aga see linnake – Veceindario jääb Las Palmasest, kus siis kogu möll ja praktika toimub 30 km kaugusele.
Nii me siis otsisimegi üleeile korterit koos teiste eestlastega, kuid nüüdseks on nemad juba majutuse leidnud ja me peame jääma lootma teistele erasmuslastele, kes otsivad kaaslasi. Liiklus toimib siin hästi, mingeid ummikuid pole ja bussid on ka väga täpsed, kõik on väga viisakas – Eestile teeb ikka täiega ära. Linnast väljas sõidetakse vähemalt 120ga, meie kihutame 140ga autoga. Teed on kõik väga head.
Muidugi ei lähe siin kõik ladusalt. Kui me üleeile mingi kell pool 9 hakkasime Las Palmasest koju tulema ja olime 45 min bussiga sõitnud, pidime me kuskil maha minema. Õiget kohta muidugi ei teadnud, sest me polnud varem bussi kasutanud, vaid sõitsime autoga (Liise+Kevin, tema chico). Küsisime siis kohalikult kus on Veceindario peatus, aga tuleb välja et see linn koosneb mitmest barriost (linnaosa) ja nii me läksimegi 3 peatust hiljem maha kui oli vaja. Ja kuna me olime esimest korda linnas omapead, siis algas suur seiklus läbi öise linna. Temperatuur on siin õhtul ka +20, mis on positiivne, kuna olime suht paljad ikka :P Olime hoopis teises linnaotsas kuskil ja jõudsime kohalike juhendite abil suht lähedale kodule, lõpus marssis 1 tore mees terve linna koos meiega läbi, et meid turvaliselt koduukseni saata. Enam ei ole see üldse üllatav, kui lahked ja abivalmid siin inimesed on ja kui rahulikud ja rõõmsad! Jälle on eestlastel, millest veel palju õppida.
Eile otsustasime et peame ikka enda kodukanti tundma õppima, et vältida uusi ekslemisi ja käisime siis terve linna läbi – ühest otsast teise. Selleks kulus terve päev, 7 tundi. Tegime juba oma esimesed šopingud, siin on rebajad (aled) praegu ja saab kõike jube odavalt – kingad 100 ja topid 75 eeku kõik.
Päeva otsustasime lõpetada korraliku koduse õhtusöögiga ja läksime siis suurde marketisse Hyperdino, mis asub suht kodu lähedal õnneks. See oli meie esimene kord teha sisseoste kodu tarbeks. Nii me siis veetsime seal umbes 2 tundi, ja suur käru oli kauoa töis lõpuks. Pidime ostma lisaks söögile ka 5l vett ja muid majapidamistarbeid. Ahntitsesime igasuguseid asju, sets pühapäeviti on siin poed kinni ja tuleb söök 2 päevaks ette osta. Kõige parem on seal poes see, et seal ei müüda mingeid suuri kilekotte ka, vaid kõik pannakse sellistesse pisikestesse ja nii meil oligi kahepeale mingi 6 kilekotti, pluss 5l vett ja 24 wc rulli pakk. Tulime siis koju nagu kaamlid, keegi siin niimoodi asju ei kanna, kõik sõidavad autodega. Ja autod on siin kõigil tutikad ja uhked. Aga õhtul saime ikka ühe korraliku kõhutäie ka ;)
Tänane päev oli kõigeparem. Oli plaan minna lõunasse, randa, kus turistid pesitsevad (Playa de Ingles). Varahommikul oli aga taevas täiesti pilves, kuid peale minu ärkamist, mis venib lõunasse nagu ikka säras väljas päike ja taevas oli täiesti selge. Nii me sõitsimegi bussiga 20 km ja leidsime end paradiisist. Vesi oli üllatavalt soe ja päike ikka küttis nii mis hirmus. Lõunas on väga ilus, aga see on liiga turistilik, kohalikud käivad seal aint äri ajamas, aga ei ela seal. Ma ka ei elaks. Aga turistide jaoks on see tõeline paradiis, ja rannas on liiva nii palju, et sinna jääks alati mingi vaba place. Nimelt on seal suured liivaluited, nagu kõrb ja siis veel eraldi ranna liivariba ka. Olime seal õhtuni ja loodan, et lähme sinna veel!

Loodan teiega varsti jälle ühendust võtta, seniks võtke vabalt ;)

1 comment:

Maria said...

mhmh, Eesti ja eestlased:P have fun!!!:*