Nädala kokkuvõte

Jõudsin 10 minutit tagasi peolt koju, kell on siin praegu 7, teil siis seal Eestis 9. Kujutan ette, et tänane päev möödub küll voodis lebotamise tähe all ja ajagraafik läeb täiesti sassi. Homsest vaja ju jälle praktikale minna ja end kell 8 hommikul juba püsti ajada. Nimelt toimus täna ühe saksa poisi Nielsi lahkumispidu, Kahlua diskoteegis, mis on meie lemmikklubi nüüd. Mõtlesime, et tal polegi mõtet enam magama minna, ja pidu peab kestma hommikuni, sest kell 9 läheb tal juba lend Saksamaale tagasi ;)

Niels seitsmendas taevas

Nii me siis rõõmsalt läksimegi kell 2 klubisse, nagu siin kombeks. Muusika oli hea ja rahvas möllas, aeg läks kiiresti. Kell 5 aga Kahlua meie õnnetuseks juba suleti, sest ilm polnud siin öösel just kiita, vihma hakkas sadama ja kuna seal katust ei ole, ei kipu ka rahvas väga tantsupõrandale. Läksime siis suure hurraaga järgmisse klubisse, mis on 7ni avatud, sinna aga saavad mehed sisse alatres 23 eluaastast ja kuna kellegil polnud passi kaasas, maandusime ühe itaallase korteris. Peale Nielsi lahkumist, otsustasin ka mina lahkuda, kuigi väsinud pole üldse praegu :D Nagu näha olen nii energiat täis, et otsustasin hakata hommikul kell 7 blogi kirjutama veel ;) Eks täna üks majanduspäev tule, niisama vaja siin natukene nokitseda kodus, koristada jms. Ilmadega praegu ei vea jah siin, see nädal pole suurt midagi randa saanud, ainult kahel päeval.
Eile oli üldse üks ekstreemne päev, ärkasin hommikul kell 7, et startida järve äärde, kus toimus midagi sporiürituse laadset. Hullud eestlased ikka oleme, erasmuslased keegi sellest kuulnud polnud ja kõik mõtlesid, et kuhu me spordihullud jälle läheme. Meid peetakse siin hulludeks sportlasteks jah, ainult juba jooksmise pärast näiteks :P Igastahes kuulsime me sellest üritusest Migueli käest, ja otsustasime kindlasti kampa lüüa. See oli hoopis teistugusem päev kui kõik eelnevad siin, igas mõttes. Esiteks oli ilm eriti ekstreemne, täiesti pilves ja sadas ja sadas, ja kuna me sõitsime aina mäede poole, siis järjest nutusemaks läks see :D Aga me nägime paari armsat linna mägedes, ja sihtpunkt oli ilus, ühe kahest suurima järve ääres siin saarel.

La Presa de las Ninjas

Kokku oli meid parajalt suur kamp, 18 noort ja enamus kohalikud, paar erasmuslast ka, keda me polnud varem kohanud. Aga kõik olid väga toredad. Kokku oli 4 erinevat tegevust: kajakisõit, vibulaskmine, mägironimine ja orienteerumine. Igat ühte sai muidugi nii palju proovida, et lihtsalt maitse suhu saada, tunnike ühe ja teise jaoks. Hoolimata jubedast ilmast, mis on sarnane pigem Eesti kliimale, ronisime kõik kajakkidesse ja pidasime ühe veesõja ka maha. Muidugi oli pärast jube külm ka, aga orienteerumise ajal läks ikka soojaks ja võtis veits isegi võhmale. Kokkuvõttes jäin igati rahule, ja joon nüüd kõvasti teed, et külmetushaigust ennetada ;)

Otse puusse...

Ei olnud see nii kõrge nagu paistab, kõigest paar meetrit saime proovida

Sel nädalal toimus veel selline huvitav üritus nagu filmifestival, midagi PÖFFi sarnast. Filmid toimusid õppehoones, kus on korralik kinosaal ja olid kõigile tasuta. Igal õhtul üks film. Sel nädalal olid kõik filmid ühelt autorilt (David Linch) ja mina käisin 4 vaatamas. Jäin rahule, tõesti olid teistsugused filmid ja mis kõige parem inglise keeles ja hispaania keelsete subtiitritega! Tavaliselt siin inglise keeles filme ei näidatagi, kõik on tõlgitud, see on jamps. Aga nüüd oli võimalus keeleliselt areneda veelgi enam :D
Nii oligi see nädal suht rutiinne, praktika-hispaania keel-õppehoone, kus ma avastasin normaalse kiirusega neti ja käisin filme vaatamas. Ühtegi pidu nädala sees ei toimunud, tegin endale ühe rahuliku nädala ja olen väga rahul sellega, sest olin igal homikul värske ja ei tundnud kliinikus seda, et kuna see praktika ükskord läbi saab. Nautisin! ;) Jah, nautisin isegi, sest nüüd on meiega koos uued praktikandid, kes on väga asjalikud ja hakkajad. Ja sel nädalal usaldati patsiendid juba rohkem ka meie kätesse, niiet saime palju teha ja aeg läks ruttu, õppisime uusi nippe isegi. Oleme süsteemis sees juba. Ja kõige parem on muidugi see, et kliiniku vahetust veel ei toimugi niipea, peame veel 2 nädalat samas haiglas viibima, kuna teises kohas toimuvad mingid segavad reformid hetkel. Aga saame nüüd vist siseosakonda, mis peaks ka huvitav kogemus olema.

Koos lemmikpatsiendi ja uute praktikantidega Lanzarotelt

Reedel jõudsin veel šoppamas ka käia, rebajad endiselt kestavad siin veel, ja ostsin kraami kokku, ei tea, kuidas selle Eestisse saan toimetatud :D
Selline siis ongi üks tavaline üliõpilase nädal Gran Canarial ;) Mis mul ikka toimub, tavaline argipäeva elu nagu teil seal Eestis, vahest saab lihtsalt rohkem nalja siin ja mõni päev jõuan märtsikuus randa kui ilm lubab. Nüüd lõpetan enda tee ja söön saiakese ära ning kobin voodisse kah!
Päikest kõigile, nii palju kui seda siin praegu on :D