Tere jälle,

Isetehtud hästi tehtud!

Nüüd olen juba pea pool ettenähtud ajast siin Soomes ära olnud ja see on tõesti kiirelt möödunud ning minu teadmiste pagas on ikka kõvasti täienenud. Taas on selja taga üks asjalik ja võiks isegi öelda, et teguderohke praktikanädal. Nimelt eelmise nädala veetsin ühe väga toreda ja tõeliselt targa tööfüsioterapeudiga kahes suures ettevõttes – Fortumis ja Neste Oilis. Tahaks ka kunagi nii targaks saada, ma tõesti imetlen teda, kui põhjalik ta oma töös on ja individuaalselt läheneb klientidele ning lahendab probleemid hetkega ja seda kõike väga oskuslikult! Ta motiveeris mind tulevikus osalema ikka rohkem kui ühel kursusel, sest palju on veel ikka edasi õppida. Nimelt kasutab tema oma töös ühte konkreetset teraapiameetodit, mida harrastab maailmas tuhandeid terapeute, Eestis vist mitteükski ja minu juhendaja on seda aastakümneid praktiseerinud ja koolitab nüüd Soomes teisi. Võibolla kui saan kunagi keele selgeks, saan ka siia tagasi tulla kui ta ennem Eestisse ei jõua, sest see oli millalgi plaanis olnud ;) Huvitavaks tegigi asja see, et tema viib oma töös lisaks ergonoomilisele nõustamisele läbi ka teraapiat ja kui ma esimestel päevadel õppisin tema pealt, siis edaspidi lasi ta mulgi kätt proovida :D Ja see aeg läks lausa lennates, uskumatu mõelda, et varsti pean juba tagasi tulema. Mul meenub veel ka see, et mu juhendaja tegi mulle koormustesti, mida ta kasutab oma töös päris palju ja sain päris „head” tagasisidet. Nimelt sain personaalse harjutusprogrammi ja pean end ikka kõvasti kokku võtma, et supervormi saavutada ja kõvasti hakkama trenni tegema Eestis :D

Fortum: kokku 18 korrust, selge ilmaga paistab juba 16ndalt ka Tallinn, mida meil aga tol päeval näha ei 6nnestunud...

Lisaks asjalikule olemisele lahutasin möödunud nädalal ka veidikene meelt. Nimelt sain paaril päeval isegi varem praktikalt ära ja jõudsin tutvuda Helsingi peamiste vaatamisväärsustega, mis on kohe käejala ulatuses kesklinnas. See kant on mul igastahes nüüd juba põhjalikult läbi kammitud ja orienteerun igati ajas ja kohas. Helsingi on ilus linn ja mulle meeldib see õhkkond seal väga, ilus mereäärne metropol. Keset kesklinna on suur uisuväli, kus ma oleksin tatnud hea meelega natukene liuelda, aga ajapuudus sundis mind bussijaama poole kappama, kuna viimane buss oli minemas mu kodulinna. Aga selle plaani kavatsen veel ellu viia! Meil on siin nüüd tõsine talv ja isegi Helsingis oli seda eelmisel nädalal tunda, kuna enamasti on seal olnud sula kui meil siin 50 km eemal südatali. Nimelt reedel peale praktikat jalutasin Espoos ja just väga õigel momendil - taevas oli selge ja päike loojumas ja meri võib talvel ikka eriti ilus olla, eriti veel seda kanti arvestades, kus saari keset merd on kümneid ;)

500 meetrit eemal, kus ma juba bussis istusin avanes vaade otse merele ja see oli v6rratu, aga pildi tegin varasemalt bussipeatuses, kust mere äärde ei pääsenud.

Lisaks eelmainitule tegelesin põhjalikumalt ka poodide läbi kammimisega ja leidsin head kraami –praegu on siin suured ALEd, 70% igalpool ja räägitaksegi et siin on kaupnike eesmärgiks tühi ladu mitte vana kraami kogumine, et võimalikult palju tuleks ära müüa, mistõttu hinnad on ikka eriti all. Käisin ka raamatupoes, kus on igati uhke valik erialast kirjandust – ei teagi kohe mida võtta ja mida jätta, Eestis on ikka sellega võrreldes väga kesine valik või pigem ütleks et meil polegi valikut. Lisaks sain veel kokku enda toredate klassikaaslaste Kirke ja Priiduga (kes muide õpib ka Helsingi Ülikoolis) ja rääkisime vanadest headest aegadest – tore oli!

Minu igapäevane kylastuspaik Kamppi keskus, kus asuvad koik eluks vajalikud poed ja teenused, k.a. maaalune 2-kordne bussijaam ja metroojaam.

Raudteejaam.

Sibulaloss sadamas.

K6ige ilusam vaatamisväärsus Helsingis - katedral

Ja kogu see seiklusterohke nädal kulmineerus lumelauasõiduga kohalikus suusakuurordis, mis oli tõesti mõnus ja minu pingutused varustuse kaasavedamiseks olid seda väärt! Tegemist on kuurordiga, mis on lähim Helsingile ja kus pealinlased käivad nädalavahetustel oma peredega – rahvast oli tõesti palju. Erinevalt aga meie Eestimaa „suusakuurortidest” ei tähenda palju rahvast 15 minutit järjekorras seismist ja hirmu, et keegi sulle mäest alla tulles sajaga sisse sõidab. Siin on neil kogu liikluskultuur väga viisakas – ratstel, rööbastel, veel ja lumel. Järjekorrad liiguvad kiiresti, keegi ei trügi ja mäel ei ohustata oma sõiduga teisi liiklejaid. Selle mäe kõige lühem nõlv on isegi pikem kui meie pikim nõlv Eestis, kuigi tegemist pole üldse suure mäega – pikim laskumine on 700 meetrit, aga minu jaoks on sedagi küll alustuseks. Täna tutvusin 2 nõlvaga, teistega järgmisel korral, kui lähen nädala sees, mil inimesi on arvatavasti ka vähem – ehk isegi homme juba või reedel.

Veerand mäest.

Sellel nädalal olen jälle Nokias ja tore on tõelises ärimaailmas tasgasi olla :D Minu põhijuhendaja on super inimene ja tahab, et ma saaks koigest maksimumi ikka. Olgugi, et olen seal nüüd siis juba teist nädalat – ikka õpin midagi uut. Nimelt organiseeris ta mulle selleks nädalaks kohtumised mitmete erinevate erialade spetsialistidega, et mind paremini siin toimiva tervishoiusüsteemiga kurssi viia. Eile näiteks kolasime pool päeva linna peal ja külastasime erinevaid ergonoomilst mööblit pakkuvaid poode, mis on tuntud ülemaailma ja mille teenuseid kasutavad siin Soomes ka suurimad ettevõtted. Edaspidiseks on kontaktid olemas :)

Minu lemmiktool Capisco Håg - 500 eurot!

Täna käisin aga veidikene üksi linnas, kuna praktika lõppes varem ja Nokia Houses oli minu viimane päev, homme olen teise juhendajaga ühes linnast kaugemal asuvas majas, NokiaSiemensNetwork. Täna viisin isegi 6 tööergonoomikaalast nõustamist läbi, iseseisvalt, sest juhendaja tegeles samal ajal teiste Nokia töötajatega. Niisiis on mu elu siin tegude-ja seiklusterohke, niiet igavust pole aega tundagi ja kuna pool ajast on veel alles ees, siis ootan kõike juba põnevusega, et uusi teadmisi omandada :D

Uute kohtumisteni!