Tuesday, 1 May 2007

Fuerteventura-Lanzarote

Tere sõbrad! Paradiisisaarel on täis tiksumas 12nes nädal, palju on tehtud, kuid nii mõndagi on veel teha ja näha. Ja olgem ausad, nüüdsest võib juba sõrmedel-varvastel allesjäänud päevad kokku lugeda ehk siis 18 päeva stardini :D Jah, Tuuli tahab koju , uskumatu või mis? :P Mu missioon siin on täidetud ja paradiis end juba ammendanud, kannatamatu nagu olen, kibelen juba lahkuma…
Noh see saar on minu jaoks vist liiga väike ja ahistav, sest kõik kohad on juba läbikäidud, mõned isegi mitmeid kordi :) Ja nüüdseks olen ma külastanud juba ka naabersaari Tenerifet, Lanzarotet, Fuerteventurat. On veel 3 väiksemat saart, aga need kaugemal ja sinna ei pääse nii mugavalt ligi.



7 õndsat saart: Hierro, La Palma, Gomera, Tenerife, Gran Canaria, Fuiertventura, Lanzarote




Pikk nädalavahetus (R-T) mööduski siis Lanzarotel-Fuerteventural, mis on Kanaari saartest lähimad Aafrika mandrile. Strartisime reede hommikul vara, kell 7 läks praam, mis viis meid Fuertventura lõunasadamasse, sõit kestis sama kaua nagu Tallinnast Helsingisse ja kõigutas nii mis hirmus! Osalejateks olid veel üks eestlanna Ave, soomlane Sami ja itaallane Alex.



Tere hommikust, siis olid kõik veel väsinud



Fuerteventural kihutasime kiirelt bussiga lõunast põhja, et sealt järgmise praamiga Lanzarotele sõita. Muidugi väikeste märkimiväärsete vahejuhtumitega… Nimelt kohe peale sadamasse jõudmist unustasin oma tuulejaki bussipetausesse ja siis ajasin bussis kohalikud pöördesse :) Bussijuht ei olnud just väga abivalmis, aga üks armas senjoora helistas kellegile tuttavale, et see vaatama läheks, kuid jakk oli juba läinud, mhhh! No ja siis kestis bussisõit Fuertventura pealinna (Puerto del Rosario) 2 tundi, ja seda maad oli vähem kui meil Tartu ja pealinna vahel! Hea roadtrip oli, tutvusime saare võludega. Muidugi pidime veel bussi vahetama, et sadamasse minna. Fuerteventura on Kanaari saartest kõig hõredama asustustihedusega, ning asub 100 km kaugusel Aafrika rannikust. Tervet saart iseloomustavadki lõputud liivaväljad ja üksikud kustunud tulemäed saare keskosas. Kokku on Fuertventural loetud 152 erinevat randa, kogupikkusega 50 km. Olgugi, et midagi rohelist seal ei kasva ja isegi kaktuseid peab kastma, võib see saar uhkeldada oma paradiisirandadagea, mis tõmbavad ohtralt turiste ligi. Meie otsustasime neid randu avastama minna tagsitulles, viimasel päeval.





Künkad Fuertventura keskosas







Valged liivadüünid Fuertventura põhjaosas



Meie eesmärgiks oli aga esimesel päeval võimalikult kiirelt Lanzarotele jõuda, auto rentida ja hotelli minna. Praamile jõudsime õigeaegselt ja aega läks vaid 12 minutit, auto rentimine ei läinud nii libedalt. Sest hispaanlastel on ju sel ajal siesta ja nii me mõnulesimegi rannas ja pärast leidsime mis vaja. Hotell asus meil turismikuurortis (Puerto del Carmen) ja oli superluks, kõigi mugavustega! Õhtu veetsimegi rahulikult hotellis kokates ja ümbruskonnaga tutvudes.





Elutuba



Ja sinna mahuks rohkemgi veel :)



Lanzarote on vulkaaniline maalapp, ja suur osa pinnast on kaetud tardunud laavaga. Märksõnadeks on liivatormid ja veenappus. Aga saar ise oma maastikuga on võimas, täiesti erinev ülejäänud 6-st. Saare põhjaosa on viljakas ja roheline, samas lõunas on kuiv ja kõrbeline piirkond kenade randadaega. Taimed vajavad tugevate tuulte ja Sahara lendliiva eest tõhusat kaitset. Seetõtti kaevatakse igale istikule omaette süvend ja ümbritesetakse laavakividest tuuletõkkega – sellist asja mujal ei kohta!



Kultuurtaimed ja Lanzarote omanäoline süsteem nende kaitsmiseks



Keset laavavälju pole siiski kõik surnud



Kaks järgmist päeva möödusid tähtsamate vaatamisväärsustega tutvudes. Cueva de los Verdes on kuulsad koopad Lanzarotel, mis on looduslik moodustis mäepõues – pikk laavatoru, kus saime 2 km ulatuses ringi käia.


Tradunud laava...



...ja mina selle sees



Samalaadne asi on Jameos del Agua, kus oli muuseum tutvustava materjaliga vulkaanidest ja veel üks osa sellest samast laavatorust, kus juba eelnevalt viibisime. Sinna koobaste sisse on ka armas restoran tehtud.



15 x Tuulit



Kõige tähtsamaks kohaks Lanzarotel on kindlasti Timanfaya park läänerannikul. See piirkond olevat olnud kunagi kõige viljakam saarel, kuid vulkaanipursked 1730-1736 aastatel vormisid kogu ala moodustiteks, mida nüüd nimetatkase tulemäed. Sealt avaneb väga võimas vaatepilt, maagline. Igalpool on ainult kivistunud laava ja tuhamäed. Kokku toimus 6 vulkaanipurset, mis on vulkanoloogia ajaloos üks suurimaid. Külad hävisid, ja inimesed pidid pagema. Kusjuures, praegugi veel on maapind seal nii kuum, et umbes 6 meetri sügavuses ulatub temperatuur 350 kraadini. Nii meile seal demostreeritgi, kuidas auku pistetud oksaraag süttib põlema ja sellesse kallatud vesi purskub hetke pärast välja geisrina. Kõige vingem on see, et restoranis on seal suur grill, mis kasutabki toidu valmistamiseks seda sama maa seest tulevat kuumust.



Paha maa, nagu kohalikud ütlevad



Vulkaanipursetest tekkinud tuhamäed



Looduslik grill



Veel käisime paaris Lanzarote linnas ja sõitsime mööda rannikut, et huvitavamad asjad ära näha. Tegelikult kahest ja poolest päevast täitsa piisas, et see väike saar avastada.


Hea koht :)


Playa de Mujeres, looduskaitsealal




Fantastiline nelik!



Lanzarote pealinn Arreceife tulede säras


Suur osa reisist möödus niisama puhates...




Uus soeng






Naised orgunnivad nagu alati :D




Läänerannik




El Golfo, lahesopp






Ruttu koju, või muidu viib tuul mu ära!




Õhtud möödusid hiina toidu restodes, mis oli kõige kiirem, lihtsam, odavam, maitsvam variant


Pühapäeva õhtul läksime Fuertventurale tagasi ja kuna öömaja polnud veel leitud, pidime sellega esimeses linnas tegelema. Õnneks leidsime kähku ühe hosteli ja kuna kõik olid nii väsinud, keerasime kohe magama, ja nii mõnigi meist kasutas oma elavat fantaasiat ja kujutas ette, mis selles hostelis võib öösel kõik toimuda, nagu mingis õudusfilmis…Ja ajas siis naabri ka hulluks :D Siiski olime järgmiseks päevaks puhanud ja põrutasime randa. Ilmad olid superilusad kõikidel päevadel, tegelikult ei sajagi Lanzarotel peaaegu kunagi ja sama kehtib ka Fuertventural. Taevas oli sinine ja päike kõrvetas :) Poisid pididki liiga intensiivse päikse tõttu rannast varem lahkuma.





Teel paradiisiranda




26 km pikkune valge liivaga, türkiissinise veega rand Fuerteventura lõunaosas



Tagasisõit praamiga kulges ilusti, ja Las Palmasesse jõudes tekkis ikka see armas kodutunne, kõik olid jälle omadega täiesti läbi ja ainult magasid. Ise vaatasin Spiderman 2 ka ära :D




Nüüd oleme jõudnud juba praktikakohta vahetada. Viimaseks haiglaks on Hospital Militar. See asub jälle kuskil mäe otsas, aga sinna minemine ei võta õnneks nii palju aega kui eelmisse kohta. Õigupoolest olengi seal ainul 2 päeva olnud, aga tundub okei koht. Juhendaja on väga armas, hollandlanna niiet same inglise keeles ka rääkida, mis tähendab, et arusaamine asjast on 100% enamasti. Kõige parem on see, et esimesel päeval ootasid meid rõõmsad uudised. Nimelt sel nädalal tegime praktikat siis ainult eile ja täna, homme on vaba päev, sest tal kursused. Järgmisel nädalal kohtume ainult teisipäev-kolmapäev, sest ta peab eksameid vastu võtma. Ja siis jääbki aint viimane nädal, mil neil toimub seal mingi streik, aga ta lubas meie jaoks mingit huvitavat tegevust siiski leida :D Ehk siis jätkame peensusteni ulatuva anatoomia õpingutega, millega me esimesel päeval alutasime - kämblalihased ja liigesed üksikasjalikult selgeks.

Hospital Militar


Niiet nüüd ootab ees järjekordselt pikk nädalavahetus, ja sellele otsa veel sama pikk nädalavahetus. Minu jaoks on see muidugi eriti hea variant, kuna turistid Tartust tulevad ja siis saan veel üks kord kogu selle paradiisisaarekese läbi käia koos kõigi tähtsamate vaatamisväärsustega :)


Niiet pange kõik vaim valmis, varsti naasen,

Omakodumaaarmastaja Tuuli

1 comment:

Ave said...

Jaa, kujutlusvõime :P. Keset ööd oli päris kole, aga nüüd mõeldes on ikka jube naljakas :D