Aprilli kuu juba poole peal…Olen nüüd tagasi Las Palmases oma tavapärases erasmuslase elus. Praktika käib juba täie hooga. Just nimelt, nagu juba teada vahetasime praktika kohta, nüüd peame käima 3 nädalat haiglas, mille nimeks San Juan de Dios. See asub kõrgel mägedes, ja selleks et poole 9ks sinna jõuda, tuleb ärgata juba pool 7, jube raske on ärgata ikka :P See praktikakoht on vastand eelmisele – esiteks pandi meid ikka kohe tööle ning juhendajad on kõik väga asjalikud ja seletavad ilusti. Peame ka paberitööd tegema, aruandeid ja muud, kõike seda, mis sarnaneb ikka praktikaga Eestis. Kõige parem ongi see, et käedjalad tööd täis ja aeg läheb ruttu. Muidugi on nüüd ikka nii, et kõik päevad on täpselt 4,5 tundi ja ega puududa ka eriti vist ei või. Tegelikult on päevad praegu väga pikad, sest hommikul lahkume kodust pool 8 ja tagasi jõuame pool 3 alles, tunnike läheb minekuks ja tagsitulekuks, sõidame 2 bussiga. Pärast olen ikka väga väsinud ja teen lõunauinakut, sõltub ilmast kas rannas või kodus.
Praktikast nii palju, et aqlguses mulle tundus kõik väga raske ja masendav seal, aga viimastel päevadel juba harjusin süsteemiga. Kõige raskem ongi see, et nüüd tegeleme ainult lastega ning kõik on üliraskete diagnoosidega: käitumisraskustega, halvatud ja halva prognoosiga. Palju on geneetiliste haigustega lapsi, uskumatult palju võrreldes Eestiga. Tundubki, et paljudel juhtudel pole terapeudil suurt midagi teha seisundi parandamiseks, sest ühel päeval seda last enam lihtsalt pole. Seal tekib selline tunne, et neid haigeid lapsi on ikka jube palju, aga samas on see saarel vist ainuke haigla, kuhu kõik kokku kogunevad, osad lapsed elavad seal nagu kodus. See ongi nagu väike linnake omaette, kus kõik omasugused omadega koos on, teistest eraldatud, mäe otsas. Lapsed ise on muidu väga armsad seal ja suure südamega. Sealne süsteem on hea, sest oleme erinevate juhendajate käe all ja näeme erinevaid asju. Teraapia toimub võimlemissaalis, väljas ja basseinis. Seega peame ise ka 1-2 tundi päevas basseinis veetma, mis tähendab seda, et kloor peseb suurema osa päevitusets maha :D
Praktika ise on väga kasulik, võrreldes Eestis toimunud laste praktikag on see ikka mitu korda parem. Näeme palju erinevate probleemidega lapsi ja erinevaid teraapiameetodeid. Samas juhendajad lasevad meil suhteliselt iseseisvalt tegutseda, eksperimenteerida ja siis hiljem võtame kõik kokku.
Kuigi olen lastega saavutanud juba hea kontakti, leian siiski, et lihtsam on töötada täiskasvanutega, see ei mõju endale nii raskelt. Nii siis ongi 2 nädalat veel selles praktikakohas jäänud ja siis peaksime viimasesse kohta minema, kus on nii täiskasvanuid kui ka lapsi ;) Ootan juba seda ka…Püsimatu nagu ma olen, tahan kiiresti uuendusi :D.
Tegelikult ootan üldse, et aeg juba kiiremini läheks. Jah, siin on palmid, päike ja pidu, aga ma ei kujutaks enda elu siin ilma igasuguse eesmärgita küll ette. Tahaks ikka midagi asjalikku teha, ükskord väsitab see lihtne elu ka ära :D Hirmus rutiin hakkab siin tekkima ikka. Praegu peangi saama end jälle endisesse rütmi sisse, sest pikk puhkus ju selja taga, Semana Santa., mille veetsin koos Joeliga. See oli kõige parem aeg siin saarel, nagu ehtne puhkus, mitte lihtsalt rannas lebotamin ja pidutsemine hommikuni nagu viimased 2 kuud olid :P Joel oli siin 2 nädalat ja jõudsime palju vahvaid asju teha. Elasime siis lõunas, kus ma esimesel nädalal elasin. Seal oli väga mõnus ikka elada, ja odavam kui hotellis. Lõpuks maksime 90 eurot 10 päeva eest. Ülejäänud raha, mis oleks hotellis elamise peale läinud, raiskasime auto üürile. Selle saime ka hea hinnaga, nädalaks. Armas kollane auto oli teine ja saime sellega ikka kogu saare ristirästi läbi käidud. Olime nagu ehtsad turistid, käisime kõikide tähtsamate vaatamisväärsuste juures ja erinevates linnades. Aga samas see ei olnud üldse väsitav, sest me ei sõltunud ajast ega kellegist teisest, ei pidanud kiirustama kuskile. Hommikud veetsime rannas ja siis startisime sihtpunkti suunas. Saar on ju väike iseenesest ja igalepoole jõudsime suhteliselt kiiresti. Tundub, et nüüd olen ma siin rohkem näinud kui paljud kohalikud ise :P Seda saart tunnen ma paremini kui Eestit ennast. Kõige parem oli see, et ilmad olid siin sel ajal ikka superhead ja päris pruuniks kõrbesime ikka :D
Kõige eredamad mälestused jäid mägedest saare keskosas ja sõidust nendel kitsastel, käänulistel mägiteedel (süda läks ikka pahaks küll vahepeal). Alguses hoidis Joel end tagasi, ja harjus autoga, kuid lõpus oli päris proff juba mägedes sõidus, ise kardab kõrgust. Head ralliteed on seal ikka, 90 kraadiste kurvidega ja suurte tõusude ning langustega. Koguaeg oli selline tunne nagu oleks karussellil.
Kõige ehtsam puhkuse tunne tekkis sel päeval, kui veetsime terve päeva jahil, seilates mööda läänerannikut. Ilm oli superhea, joogid-söögid tasuta, vesi soe (saime ka snorgeldada, aga siin pole midagi vaadata, ainult 1 kala nägime :P). Päevale pani punkti peale kaldale jõudmist sügav uni rannas, sest jookide kogus oli ju piiramatu :D
Autoga seiklesime saare keskosas, ida-põhja-ja lõunarannikul. Tutvusime erinevate randadega ja linnadega. Saar on ikka väga mitmekülgne ja palju huvitavat pakkuv. Soovitan seda kindlasti külastada ka teistel. Viimase nädala veetis Joel Las Palmases, sest minul hakkas praktika. Jõudsime veel klubis ka käia, et talle näidata kohalike elu, igastahes talle meeldis siinne elu J
Kõige raskem oligi Joeli lahkumine, siis tekkis selline tunne, et tahaks ka tagasi Eestisse juba! :D Aga palju pole jäänud, kuu aega umbes veel. Mina olen ikka patrioot, mulle meeldib Eesti elu, 4 aastaaega, mets ja meri! Ootan pikisilmi…
Praktikast nii palju, et aqlguses mulle tundus kõik väga raske ja masendav seal, aga viimastel päevadel juba harjusin süsteemiga. Kõige raskem ongi see, et nüüd tegeleme ainult lastega ning kõik on üliraskete diagnoosidega: käitumisraskustega, halvatud ja halva prognoosiga. Palju on geneetiliste haigustega lapsi, uskumatult palju võrreldes Eestiga. Tundubki, et paljudel juhtudel pole terapeudil suurt midagi teha seisundi parandamiseks, sest ühel päeval seda last enam lihtsalt pole. Seal tekib selline tunne, et neid haigeid lapsi on ikka jube palju, aga samas on see saarel vist ainuke haigla, kuhu kõik kokku kogunevad, osad lapsed elavad seal nagu kodus. See ongi nagu väike linnake omaette, kus kõik omasugused omadega koos on, teistest eraldatud, mäe otsas. Lapsed ise on muidu väga armsad seal ja suure südamega. Sealne süsteem on hea, sest oleme erinevate juhendajate käe all ja näeme erinevaid asju. Teraapia toimub võimlemissaalis, väljas ja basseinis. Seega peame ise ka 1-2 tundi päevas basseinis veetma, mis tähendab seda, et kloor peseb suurema osa päevitusets maha :D
Praktika ise on väga kasulik, võrreldes Eestis toimunud laste praktikag on see ikka mitu korda parem. Näeme palju erinevate probleemidega lapsi ja erinevaid teraapiameetodeid. Samas juhendajad lasevad meil suhteliselt iseseisvalt tegutseda, eksperimenteerida ja siis hiljem võtame kõik kokku.
Kuigi olen lastega saavutanud juba hea kontakti, leian siiski, et lihtsam on töötada täiskasvanutega, see ei mõju endale nii raskelt. Nii siis ongi 2 nädalat veel selles praktikakohas jäänud ja siis peaksime viimasesse kohta minema, kus on nii täiskasvanuid kui ka lapsi ;) Ootan juba seda ka…Püsimatu nagu ma olen, tahan kiiresti uuendusi :D.
Tegelikult ootan üldse, et aeg juba kiiremini läheks. Jah, siin on palmid, päike ja pidu, aga ma ei kujutaks enda elu siin ilma igasuguse eesmärgita küll ette. Tahaks ikka midagi asjalikku teha, ükskord väsitab see lihtne elu ka ära :D Hirmus rutiin hakkab siin tekkima ikka. Praegu peangi saama end jälle endisesse rütmi sisse, sest pikk puhkus ju selja taga, Semana Santa., mille veetsin koos Joeliga. See oli kõige parem aeg siin saarel, nagu ehtne puhkus, mitte lihtsalt rannas lebotamin ja pidutsemine hommikuni nagu viimased 2 kuud olid :P Joel oli siin 2 nädalat ja jõudsime palju vahvaid asju teha. Elasime siis lõunas, kus ma esimesel nädalal elasin. Seal oli väga mõnus ikka elada, ja odavam kui hotellis. Lõpuks maksime 90 eurot 10 päeva eest. Ülejäänud raha, mis oleks hotellis elamise peale läinud, raiskasime auto üürile. Selle saime ka hea hinnaga, nädalaks. Armas kollane auto oli teine ja saime sellega ikka kogu saare ristirästi läbi käidud. Olime nagu ehtsad turistid, käisime kõikide tähtsamate vaatamisväärsuste juures ja erinevates linnades. Aga samas see ei olnud üldse väsitav, sest me ei sõltunud ajast ega kellegist teisest, ei pidanud kiirustama kuskile. Hommikud veetsime rannas ja siis startisime sihtpunkti suunas. Saar on ju väike iseenesest ja igalepoole jõudsime suhteliselt kiiresti. Tundub, et nüüd olen ma siin rohkem näinud kui paljud kohalikud ise :P Seda saart tunnen ma paremini kui Eestit ennast. Kõige parem oli see, et ilmad olid siin sel ajal ikka superhead ja päris pruuniks kõrbesime ikka :D
Kõige eredamad mälestused jäid mägedest saare keskosas ja sõidust nendel kitsastel, käänulistel mägiteedel (süda läks ikka pahaks küll vahepeal). Alguses hoidis Joel end tagasi, ja harjus autoga, kuid lõpus oli päris proff juba mägedes sõidus, ise kardab kõrgust. Head ralliteed on seal ikka, 90 kraadiste kurvidega ja suurte tõusude ning langustega. Koguaeg oli selline tunne nagu oleks karussellil.
Kõige ehtsam puhkuse tunne tekkis sel päeval, kui veetsime terve päeva jahil, seilates mööda läänerannikut. Ilm oli superhea, joogid-söögid tasuta, vesi soe (saime ka snorgeldada, aga siin pole midagi vaadata, ainult 1 kala nägime :P). Päevale pani punkti peale kaldale jõudmist sügav uni rannas, sest jookide kogus oli ju piiramatu :D
Autoga seiklesime saare keskosas, ida-põhja-ja lõunarannikul. Tutvusime erinevate randadega ja linnadega. Saar on ikka väga mitmekülgne ja palju huvitavat pakkuv. Soovitan seda kindlasti külastada ka teistel. Viimase nädala veetis Joel Las Palmases, sest minul hakkas praktika. Jõudsime veel klubis ka käia, et talle näidata kohalike elu, igastahes talle meeldis siinne elu J
Kõige raskem oligi Joeli lahkumine, siis tekkis selline tunne, et tahaks ka tagasi Eestisse juba! :D Aga palju pole jäänud, kuu aega umbes veel. Mina olen ikka patrioot, mulle meeldib Eesti elu, 4 aastaaega, mets ja meri! Ootan pikisilmi…
Lisan siis pildikesi meie seiklustest…
31.03 Liivaskulptuur Playa del Inglesil
01.04 Las Palmases minu lemmikkohas
02.04 Maspalomas, Gran Canaria tuletorn, Faro
02.04 Maspalomas, hiina köögis, kus võid 7 euro eest süüa nii palju kui jaksad
Puerto de Mogan vol 2
03.04 Cruz de Tejeda, sisemaa mägine loodus, külastatavaim vaatepaik saarel
03.04 Saare kõrgeimas tipus - Pico de las Nieves (1,942 m) vaade Roque Nublole ja taamal paistab Tenerife kõrgeim tipp - el Teide...
... ja pikniku tegime ka seal saare kõrgeimas kohas, keskosas
04.04 Mogan, armas väike linn romantilise loodusega
04.04 Piknikukoht mägede keskel asuva järve ääres - Presa de las Cuevas de las Ninjas
05.04 idarannik, Playa de la Garita
05.04 Caldera de Bandama, 550 kõrgusel paiknev kraater, kust avaneb vaade Las Palmasele
06.04 Boattrip, sakslaste laevaga "Bussard", Puerto de Mogani sadamas
07.04 Firgase linn põhjarannikul
07.04 Cenoio de Valeron, koobastik põhjaranniku läheduses, oluline vaatamisväärsus saarel
08.04 Playa del Ingleas`i promenaadil, viimane päev lõunas
10.04 Las Palmase katedraal, Santa Ana väljakul
10.04 Vegueta, vanalinna rajoon
11.04. vaade Las Palmasele linnale ülevalt La Isleta poolsaarelt
12.04 Jardin Canario, megasuur botaanikaaed
02.04 meie lemmik linn Puerto de Mogan vol 1
Puerto de Mogan vol 203.04 Arinagas, meie auto ja mu isiklik autojuht :)
03.04 Santa Lucia lähedal, Joeli esimene sõit mägedesse
03.04 Cruz de Tejeda, sisemaa mägine loodus, külastatavaim vaatepaik saarel
03.04 Saare kõrgeimas tipus - Pico de las Nieves (1,942 m) vaade Roque Nublole ja taamal paistab Tenerife kõrgeim tipp - el Teide...
... ja pikniku tegime ka seal saare kõrgeimas kohas, keskosas
04.04 Mogan, armas väike linn romantilise loodusega
04.04 Piknikukoht mägede keskel asuva järve ääres - Presa de las Cuevas de las Ninjas 05.04 idarannik, Playa de la Garita
05.04 Caldera de Bandama, 550 kõrgusel paiknev kraater, kust avaneb vaade Las Palmasele
06.04 Boattrip, sakslaste laevaga "Bussard", Puerto de Mogani sadamas
07.04 Firgase linn põhjarannikul
07.04 Cenoio de Valeron, koobastik põhjaranniku läheduses, oluline vaatamisväärsus saarel 08.04 Playa del Ingleas`i promenaadil, viimane päev lõunas
10.04 Las Palmase katedraal, Santa Ana väljakul
10.04 Vegueta, vanalinna rajoon
11.04. vaade Las Palmasele linnale ülevalt La Isleta poolsaarelt
12.04 Jardin Canario, megasuur botaanikaaedSelline siis oligi üks ilusamaid aegu siin saarel :)
1 comment:
Tere Tuuli ja Kärt ka!
See saar kas meeldib või ei meeldi. Teile meeldib, meile Liisega ka! Kes teab, äkki tahate tulle samuti siia elama ja töötama. Mul on teie üle hea meel!
Tervitades, Kati (Garrizalist)
PS! Tuleb välja et sinu boyfriend on Tartu linna üks parimaid kelnereid, Truffes kindlasti (mina olen kohviku Crepp experenaine ja sinu mees on mulle tuttav, tervitusi talle ja sulle)
Beso inorme y cuidate
Post a Comment